• Arvamus: kuidas Saaremaale juurde tuua 10 aastaga 2000 saarlast?

    Arvamus: kuidas Saaremaale juurde tuua 10 aastaga 2000 saarlast?

    Meie Maa ja WOW Keskus algatasid diskussiooni: Kuidas tuua 10 aastaga Saaremaale 2000 inimest juurde?

    Meie tootmisjuht Juhan jagas enda kogemust, mis tegurid aitasid teda saarde tagasi tulla ja oma limonaaditootmine püsti panna:

    1) sisemine motivatsioon ja kirg, midagi ära teha;

    2) keskkond, kus veedad suurema osa oma ajast (töökoht, kodu) ja millise tempoga;

    3) töö paindlikkus (tänapäeval palgast olulisem);

    4) koostöö vallaga - tead, et on tugi;

    Pikemalt Meie Maa artiklis:

    Alustava ettevõtjana innustas mind neli aastat tagasi Saaremaale naasma ammu saatnud teadmine, et varem või hiljem tulen niikuinii kodukohta tagasi. Elasin enne seitse aastat Tallinnas.
     

    Üks põhiline, aga samas ülikeeruline küsimus on, kuidas leida endas üles sisemine motivaator. Mina näiteks ei talunud enam suurlinna kiiret elutempot, olin ju kogu varasema elu maal elanud.

    Oluline alustala sel teemal arutlemisel on sobiv keskkond. Võin meenutada, et kuigi olin saarele naastes täis tahet ja energiat hakata oma ettevõtet arendama, ei pruugi kohalik omavalitsus sellist indu kohe jagada.

    Positiivne näide pärineb mul Salmelt, kus maad kuulates tegid vallajuhid algusest peale aktiivselt koostööd, tutvustades valda ja sealseid võimalusi. Leisis suhtuti uude tulijasse paraku leigemalt.

    Meil oli tootmise käimalükkamise eelduseks vee, elektri ja kanalisatsiooni olemasolu, sest kommunikatsioonide rajamine tühermaale tähendanuks liialt suurt kulu. Pärast ringivaatamist alustasime tegevust Karja külas vanas hobutallis, kuigi uue hoone ehitus maksnuks sama palju kui vana rekonstrueerimine.

    Minu arvates võiksid vallad toetada seisma jäänud objektide uuesti kasutusele võtmist. Selliseid objekte on ettevõtetel alati tarvis.

    Kuigi Saaremaa puhul räägitakse töökohtade puudusest, leidub mul mitmeid sõpru, kes õppisid Tallinnas ja leidsid seejärel saarel töö. Tööst rääkides ei saa aga mööda vaadata sellest, et mandri ettevõtete töökeskkond on sageli kaasaegsem.

    Paindlikud tööandjad

    Võiksime Saaremaalgi teha arenguhüppe. Saksamaa kogemus näitab, et noortele pole enam sageli peamine palganumber, vaid tööandja paindlikkus.

    Meie ettevõtte tiim toimetab igapäevaselt kolmekesi, aga näost näkku me praktiliselt ei kohtugi. Teeme korra nädalas Skype’i teel koosolekuid ja sellest piisab, et igaüks teaks, mida temalt oodatakse. Meie raamatupidaja elab ja töötab näiteks hoopis Tartus. Kuidas julgustada ettevõtjaid selliseid võimalusi looma?

    Rahvastiku juurdekasvust rääkides ei saa alahinnata ka suvesaarlasi, keda meelitab siia soov mandri kärast eemale pääseda. Siinse elukeskkonnaga üha rohkem kokku puutudes võivad suvesaarlaste peredki leida endas üles sisemise motivatsiooni, et millalgi päriselt Saaremaal elama hakata.